Õudne Eesti jutud

 
 Rannahiidsed, Karen Orlau
 2000.a
     
 Valisin selle loo 3 põhjusel, esiteks minu sünniaastal on see lugu valminud, teiseks Orlau meenutab minu nime algust ja kolmandaks, hiidsed seostuvad Hiiumaaga, kust ma põhimõtteliselt pärit olen
ja täpselt sellepõhjal valisingi.
Tegelikult oli see jutt minu jaoks üsna segapundar, eriti palju selgust ei saanud, nimed olid ka natuke segased, kuid üldiselt oli lugu enam vähem, vahel tekkis ka soov üle ridade hüpata, sest kippus natuke igavaks minema. Minule ei tundu taolised lood nn ''Õudsad'', olen vist harjunud ka õudsamate asjadega, kuid tabasin ära nn õudus elemendid, mis pidavat selle õudus jutuks tegema.


Luigelaul, Karl Ristikivi
1968.a

Tülist tekkinud konflikt, kus uputades tekib ühele mehele eluaegne hirmus luupainaja, jutt oli ajaloolise sisuga. Tekstist oli tunda ka aegade erinevust.



Väendru, Indrek Hargla
2001.a

Lõpp oli poolik, pärast Zanna leidmist ei olnud mingit kulminatsiooni, mõni koht oli üsna õudust ja kõhedust tekitav küll. Selle loo kohta ei oska midagi lisada.


Autokrati ebaõnn, Lew R. Berg
1996.a

Loos käib pätt ringi mööda tänavaid ja uurib mida autodest näpata, eelkõige auto-makke, kaabakas polnud vahele jäänud pikka aega, kuid ükshetk jääb ta kahele politseinikule vahele, kes hakkavad teda hirmsat moodi peksma, kuid järsku ärkab mees ülesse kuuldes koputusi oma uksel, avades ukse tunneb ta need kaks politseiniku ära ja lööb ehmudes ukse kinni. Oli ka minu lemmik lugu, vaieldamatult



Rõugutaja tütar, Friedrich R. Kreutzwald
1866.a

Loos oli vanamutt nimega Rõugutaja kel oli tütar ja ka üks vaeslaps kel naha asemel oli puukoor ja vanamutt tahtis vist saada temast lahti ja otsustas tuua koju peigmehe kes pidi valima tema tüttre, kuid valis kaks korda järjest vaeslapse läbi pettuse ja pärast seda läks jutt väga segaseks, oleks oodanud selliselt suur suguselt nimelt paremat sõnastust ja üldse natuke paremat lugu. Hiljem, kui, peres hakkasid tekkima probleemid, rääkis too tütar mehele kõik ausalt ära. Sellepeale pandi ta koos oma emaga sauna kinni, ja põletati ära, ja see pere elas algses koosseisus õnnelikult elu lõpuni.



Suurte kuuskede man, Juhan Jaik
1924.a

Lugu, mis räägib tapahimulisest Jakopist. Seda lugu oli lihtsalt imelik lugeda, et kes kirjanik mõttleb üldse selliseid lookesi välja. Nimelt Jakop oli mees, kellele meeldis lõbu pärast loomi tappa. Kuid kui vaja oli, siis tegi ka seda söögi jaoks. Kõik, kes tema teele sattusid, surid poole tee peal. Lõpuks aga otsustas Jakop jahtida ühe karu, et oleks uhkem tunne pärast. Nimelt Jakopi elu lõppeski selle karu lõugade vahel, kui oli tulistanud paar lasku karu pihta ja karu ees said kuulid otsa.



Ämbra kiriku hukk, Wimberg
2002.a

 Lugu, mis räägib ühest mehest, ja kuradist, kes siis tahavad kirikut rünnata. Pole päris täpselt kindel, kas ma sain sellest loost õigesti aru, kuid nii ma sain. Kusjuures naljakas on see, et googeldades leidsin, et Ämbra kirik asub Esnas, ja vist oleme ka klassiga käinud seal mitu korda.


Öö nõiapoes, Gert Helbemäe
1947.a

Räägib apteekrist, keda keset ööd üles äratatakse, surevate inimeste pärast. Inimesed marssisid ülbelt sisse, nõudsid apteekrilt ilma võlusõna või lahkust ja viiskaust kasutamata imerohtusid, ja marssisid samuti veel tänamata välja, loos oli toodud ka katku motiive välja, mina seda õudus loo alla ei kannaks, aga ega ma ekspert ka pole ju.

Metsavaim, Veiko Belials

2003.a

Lugu räägib poisist, kes kasvatati metsas üles, ta lemmik tegevus oli aja veetmine metsas. Tal oli isegi tema enda puu välja valitud. Hiljem ostis tundmatu Valdek selle metsa endale, ja keelas teistel inimestel seal käia. Kui poiss juba vanemaks oli saanud, läks ta uuesti sinna metsa piiluma, saades ka alati Valdekult ähvarduse, et ta maha lastakse. Kuid poissi see ei häirinud, et ta võidakse maha lasta, ta käis seal oma puu juures ikka üsna tihti. Kuid lõpuks, aga lasti poiss oma puust kõvasti kinni hoides maha.

Lodjavahi surm, Peet Vallak

1925.a

Too lugu räägib lodjavahist, kes on väga haige ja halvatud, nimelt surmavalt haige. Nimelt tema naine ehk abikaasa oli rikkunud abielu petmisega, ning mees on ikka väga vihane . Lõpuks sureb lodjavaht ikkagi maha, arvates, et nende abielu ei olnud puhta süütu. Sellistel lugudel on püant tähtis.

Üldiselt ajaviiteks on soovitatav lugeda seda kogumikku. Isiklikult oli need lood enam vähem.

Head lugemist!

Kuristik Rukkis J. D.Salinger

                            Kuristik Rukkis


 Nonii, jõudnud kord meie selle aasta esimese lugemise kätte ja seekord on selleks Kuristik Rukkis.
Küsisin paljude vanemate käest, et kas nad on seda lugenud, osad vastasid jah, muidugi, teine jällegi polnud kuulnudki sellest raamatust, kuid jah, uurisin ka selle raamatu tausta natuke, nimelt on see raamat olnud vägagi kaua kohustuslikus lugemises, näiteks Ühendriikides võeti see raamat 2 aastast tagasi kohustuslikust kirjandusest maha, kuna see väga väga kaua seal olnud nimelt oli vist 78. aastast pärit, no mis ma siin ikka pläran.
Raamatu kaaned näevad igavad välja ja algul ei osanud midagi kas arvata või oodata selle kohta, kuid juba 30. leheküljel sain aru, et väga taibu kirjanik on selle meistriteose valmistanud, olles justkui keele-teadus professor ehk osanud väga väga meisterlikult kasutada erinevad aegasid näiteks jutustas seal voodi peal vahel mineviku vormis ja tuli siis tagasi oleviku vormi ja kuidagi läks tuleviku vormi, proovisin ka paberile kirjutada seesugust "Aegade rännakut" kuid jah, see oli keeruline ja raske leida seda sujuvust mis oli kirjanik oma teksti jätnud.
Tegelikult jättis too raamat sellise toreda äratundmis soojuse põude, muidugi ma ei saanud aru sellest poisist (David Copperfield), vahepeal oli selline tore ja viisakas poiss ja kui juttu-vorm läks tagasi minevikku, jättis ta endast väga halva ja laisa poisi mulje, kuid ikkagi tundus tore sõber olevat teistele tegelastele.

Siin oligi minu väike kokkuvõte sellisest toredast raamatust
1. Jaanuaril tähistame me selle imelise kirjaniku sünnipäeva ja loeme heameelega edasi tema toredaid raamatuid.

              Suve lugemine 

                                                   Nonii siis, suvel juhtuski nii nagu ma arvasin et juhtub, nimelt olin ma juba suve algusest otsinud raamatut, kuid ei leidnud seda päris õiget raamatut ja niikuinii oli mul, meil nii palju tegemist õuest nagu oleksime olnud taas kümne aastased, aga mis selles viga, tegelikult ei olegi midagi, nimelt meie silmade all on koguaeg olnud Tabasalu pank ja me ei olnud seda avastanud altpoolt, ainult ülalt kõndinud, niisiis me käisime kaks päeva Tabsalust Murastesse, väga lahe oli, kuid ülimalt ohtlik oli ka, keskmine kõrgus oli 20 meetrit ja mõnikord kui keegi libastus siis libises ta 25 meetrit mõõda lahtiseid kive alla, näiteks Oskarile kukkus 40 kilone kivi jalapeale, kui toimus suur kivivaring üles ronides, kõige raskem oli 80 kraadine laskumine 35 meetri kõrguselt, siis me olime tõsiselt mures, et kuidas me alla peaks saama aga kõik koos saime ikka hakkama, mulle meeldis see kuidas seal olles olime kõik nagu kokkuhoidev tiim, ja üksteise aitamist oli väga palju seal, mulle meeldis see retk oli väga tore, aga kahju et ka head asjad saavad kunagi otsa, aga nii see kord on.

Loodan et olete ka oma sõppradega väljas ja avastaksite oma kodukohta!

SKELLIG, David Almond

                                  Skellig


Niisiis seekord Skellig, jällegi minu üks juhuslik raamat mis sattus minu valdustesse.
Igatahes oli see põnev ja kaasa haarav lugu ühest poisist nimega Michael, ta õde oli enne-sündinu ning haige. Michaeli pere oli just kolinud uude kohta mis oli räämas ja lagunenud, tasapisi nad seal kõpitsesid ning seal oli kokku kukkumas vana garaaz. Michael leidis sealt suremas olendi kelle nimi oli Skellig ja ta oli vist mingine ingli-moodi elukas kes jumaldas Hiina toitu 27 ja 53 .

Michaelil oli sõber nimega Mina võisiis Miina, kellega ta otsustas ravida ja hoolitseda Skelligit.

Michael väga lootis, et Skellig suudab ravida ta väikese õe ja Skellig tegigi seda kuna Michael päästis ju tema elu.


Soovitaks seda lugeda juba natuke vanematel lastel kuna seal on mõisteid mida on väikestel raske aru saada, kuid oli põnev ja heatahtlik raamat üle pika aja, sooviks sellest ka filmi näha siis oleks väga tore.

                            Süü On Tähtedel
 Nii siis seekord sellinne raamat.
 1. Leidke piisavalt aega 2. sebige endale mugav lugemispaik (muidugi soovitavalt selline kus vend ema isa või kes iganes muu võiks sisse lennata) 3. ning võtke natuke  pabertaskurätikuid või midagi taolist. Siis võtke see asi kus lugu peidus on ning asuge lugema. NN 'Deep' on see lugu kindlalt see on tegelikult sinu või teie otsustada.

Loomulikult on see kurb raamat. Kuid see kurbus on omamoodi ning autor on osanud siia ka ma ei tea kuidas ,aga  huumorit on siin ka isegi rohkem kui kurbust. Igal meist on oma lugu, millega iga päev toime tuleb tulla. 'Aga miks mitte heita pilk ka teistsugustesse eludesse' olli üks teooria mille vastu ma olin seal raamatus

See ei ole lihtsalt väljamõeldud lugu, kuid raamatu protokollis oli seda just toonitatud ,et kõik on väljamõeldis. Minu meelest on see raamat midagi natuke rohkemat. Seal oli nii elu-tõde, armastust ja surma tagant arglikku elu otsimist mis oleks umbes sama kui kui võtta homsest viimast teades ,et ülehomset pole.

Kuigi see on nagu noh “noortekas” aga seda ei ütleks ma ,see on puhtalt ka täiskasvanute lugu. See on isegi vist lugu kõigile noh mitte vist küll 5 aastasele. Esmalt seetõttu et me ei pruugi kunagi teada kui valus võib tõde olla. Olenemata vanusest, soost või isegi rassist.

Ma tean, et too lugu võib puudutada igat meie seast. Kui ei siis ikagi kusagil südame põhjas on see tunne. Ma ei eeldagi ,et sa saaksid kogu minu juttust aru enne kui oled raamatu kätte võtnud.

See raamat on võitnud väga palju auhindu ning väga mainekas autor ja raamat.

                                                                                                                                                                                                  Orest Pihel 7.B