Thursday, December 18, 2014

                          Õudne Eesti jutud

 
 Rannahiidsed, Karen Orlau
 2000.a
     
 Valisin selle loo 3 põhjusel, esiteks minu sünniaastal on see lugu valminud, teiseks Orlau meenutab minu nime algust ja kolmandaks, hiidsed seostuvad Hiiumaaga, kust ma põhimõtteliselt pärit olen
ja täpselt sellepõhjal valisingi.
Tegelikult oli see jutt minu jaoks üsna segapundar, eriti palju selgust ei saanud, nimed olid ka natuke segased, kuid üldiselt oli lugu enam vähem, vahel tekkis ka soov üle ridade hüpata, sest kippus natuke igavaks minema. Minule ei tundu taolised lood nn ''Õudsad'', olen vist harjunud ka õudsamate asjadega, kuid tabasin ära nn õudus elemendid, mis pidavat selle õudus jutuks tegema.


Luigelaul, Karl Ristikivi
1968.a

Tülist tekkinud konflikt, kus uputades tekib ühele mehele eluaegne hirmus luupainaja, jutt oli ajaloolise sisuga. Tekstist oli tunda ka aegade erinevust.



Väendru, Indrek Hargla
2001.a

Lõpp oli poolik, pärast Zanna leidmist ei olnud mingit kulminatsiooni, mõni koht oli üsna õudust ja kõhedust tekitav küll. Selle loo kohta ei oska midagi lisada.


Autokrati ebaõnn, Lew R. Berg
1996.a

Loos käib pätt ringi mööda tänavaid ja uurib mida autodest näpata, eelkõige auto-makke, kaabakas polnud vahele jäänud pikka aega, kuid ükshetk jääb ta kahele politseinikule vahele, kes hakkavad teda hirmsat moodi peksma, kuid järsku ärkab mees ülesse kuuldes koputusi oma uksel, avades ukse tunneb ta need kaks politseiniku ära ja lööb ehmudes ukse kinni. Oli ka minu lemmik lugu, vaieldamatult



Rõugutaja tütar, Friedrich R. Kreutzwald
1866.a

Loos oli vanamutt nimega Rõugutaja kel oli tütar ja ka üks vaeslaps kel naha asemel oli puukoor ja vanamutt tahtis vist saada temast lahti ja otsustas tuua koju peigmehe kes pidi valima tema tüttre, kuid valis kaks korda järjest vaeslapse läbi pettuse ja pärast seda läks jutt väga segaseks, oleks oodanud selliselt suur suguselt nimelt paremat sõnastust ja üldse natuke paremat luguHiljem, kui, peres hakkasid tekkima probleemid, rääkis too tütar mehele kõik ausalt ära. Sellepeale pandi ta koos oma emaga sauna kinni, ja põletati ära, ja see pere elas algses koosseisus õnnelikult elu lõpuni.



Suurte kuuskede man, Juhan Jaik
1924.a

Lugu, mis räägib tapahimulisest Jakopist. Seda lugu oli lihtsalt imelik lugeda, et kes kirjanik mõttleb üldse selliseid lookesi välja. Nimelt Jakop oli mees, kellele meeldis lõbu pärast loomi tappa. Kuid kui vaja oli, siis tegi ka seda söögi jaoks. Kõik, kes tema teele sattusid, surid poole tee peal. Lõpuks aga otsustas Jakop jahtida ühe karu, et oleks uhkem tunne pärast. Nimelt Jakopi elu lõppeski selle karu lõugade vahel, kui oli tulistanud paar lasku karu pihta ja karu ees said kuulid otsa.



Ämbra kiriku hukk, Wimberg
2002.a

 Lugu, mis räägib ühest mehest, ja kuradist, kes siis tahavad kirikut rünnata. Pole päris täpselt kindel, kas ma sain sellest loost õigesti aru, kuid nii ma sain. Kusjuures naljakas on see, et googeldades leidsin, et Ämbra kirik asub Esnas, ja vist oleme ka klassiga käinud seal mitu korda.


Öö nõiapoes, Gert Helbemäe
1947.a

Räägib apteekrist, keda keset ööd üles äratatakse, surevate inimeste pärast. Inimesed marssisid ülbelt sisse, nõudsid apteekrilt ilma võlusõna või lahkust ja viiskaust kasutamata imerohtusid, ja marssisid samuti veel tänamata välja, loos oli toodud ka katku motiive välja, mina seda õudus loo alla ei kannaks, aga ega ma ekspert ka pole ju.

Metsavaim, Veiko Belials
2003.a
Lugu räägib poisist, kes kasvatati metsas üles, ta lemmik tegevus oli aja veetmine metsas. Tal oli isegi tema enda puu välja valitud. Hiljem ostis tundmatu Valdek selle metsa endale, ja keelas teistel inimestel seal käia. Kui poiss juba vanemaks oli saanud, läks ta uuesti sinna metsa piiluma, saades ka alati Valdekult ähvarduse, et ta maha lastakse. Kuid poissi see ei häirinud, et ta võidakse maha lasta, ta käis seal oma puu juures ikka üsna tihti. Kuid lõpuks, aga lasti poiss oma puust kõvasti kinni hoides maha.



Lodjavahi surm, Peet Vallak
1925.a
Too lugu räägib lodjavahist, kes on väga haige ja halvatud, nimelt surmavalt haige. Nimelt tema naine ehk abikaasa oli rikkunud abielu petmisega, ning mees on ikka väga vihane . Lõpuks sureb lodjavaht ikkagi maha, arvates, et nende abielu ei olnud puhta süütu. Sellistel lugudel on püant tähtis.





Üldiselt ajaviiteks on soovitatav lugeda seda kogumikku. Isiklikult oli need lood enam vähem.

Head lugemist!