Too raamat oli kuidagi tabavalt kokku pandud kirjaniku poolt, justkui ta oleks selle ise kunagi läbi teinud ja nende tegelaste nii originaalsed omadused mis löövad just sellistes olukordades välja, puhas meistri töö
Need lapsed seal saarel olid suurte inimeste kehastus väikse inimese vormis, tänapäeva poliitikas on ju sama lugu, algul tehakse reeglid ja ollakse neile truu ja on omad liidrid ja targad kuid nagu ka raamatus tekivad eri persoonide vahel lahkhelisid justkui 21.sajandis, miks muidu meil on nii palju eri eesmärkidega erakondi, sest nagu ka raamatus on erinevad juhid erinevate eesmärkidega, minu arust Jackil kadus see tõeline eesmärk ära, nimelt koju saamine, ta keskendus rohkem sealsele eluolule ja teiste juhtimisele, tema tegutsemine ei aidanud kuidagi neil jõuda koju, aga kirjanik oligi selle nii teinud, et oleks põnevam lugeda.
Mina leian, et Ralph on perfektne tänapäeva liider, tal olid tõelised juhi omadused, kahju et temaga läksid asjad nii. Nimelt tema oli just see kes oleks neid kõige kiiremini sealt välja saanud, tal oli kindel siht silme eest ja kõik hästi jaotatud, ning mis põhilisem ta ei õhutanud tapmist ja verd mis oleks poistes kiiremini tapja instinkte välja toonud ega teda niisama kohe juhiks ei valitud.
Kui oleks sattunud sinna täiskasvanud oleks sada protsenti toimunud sama asi, ainult natuke konkreetsemalt ja füüsilisemalt ega polnudki loota, et perfektne süsteem toimib laitmatult, alati on teisitimõtlejaid kes hakkavad moodustama oma paraleel süsteemi ja seda tegigi Jack.
Simon tunduski mulle kuidagi liiga pehme poiss, et seal saarel olla ja tekitada endale mingi respekt, kuigi ka tema ideoloogia oli hea ja kindla eesmärgiga.
Kõik see oli tehtud nii reaalselt ja tabavalt, et on täiesti aru saadav miks raamat on klassikate sisse pandud, igaüks peaks seda lugema ja saabki aru,et inim instinktid löövad üsnagi ruttu välja.
